Sildid:

Sügispäikese leso ja lastetoa ehitus. Märtsis pere suureneb.

On tegevusi ja on uudiseid.

Päikest täis päevad

Siin oli vahepeal külmad ilmad ja siis oli loomulikult ilus. Ilusa karge päikese käes tatsasid ringi nii kukkpoiss oma prouadega kui lesisid ka kitsed. Näiteks kanadele oli vaja korraldada üks korralikum munakoorte söömise talgu.



Me ise sööme palju mune ning külalised toovad meile oma munakoori, seega tundus, et meil on juba siuke munakoorte ladu. See sai likvideeritud.




Päike sulatas nii, et sai veel ristikut kitsedele ette niita. Loomulikult on see selline suutäis, mida nad vaatavad, et kuidas ma toon ja siis matsutavad ja siis on nagu oma eluga väga rahul.




Sookolli Curry boksis on rahu majas, tema ja tema naikad võtavad seda kõike elu mõnuga.


Hummelsi osakonnast ei hakka eraldi seekord rääkima, ütleme lihtsalt nii, et seal ei ole rahu, seal ei ole kunagi rahu, sest üks sell on väsimatu. Aga Bastiani noored ambaalneiud tunnevad lihtsalt elust rõõmu.



Ja neil päikest täis päevadel saime ka oma väikese küüslaugupeenra ära tehtud.


Lindora laadal siseturisimi edendamas


Eelmisel nädalavahetusel külastasime Lindora laata. Vastseliina juures Lindora teeristil toimub see igal aastal 28. oktoobril. Laat on oma looga ja väga populaarne.


Pakutakse palju lambaliha, siis erinevat kodumaist toodangut ning ka vanakraami. Me kohtasime laadal nii Kolotsi kui Üvasi kitsetalusid ning saime mõlema head kraami mekkida.



Siis sõime loomulikult ka laadasuppi ning panin ka litaka õukat meele alla.



Ühesõnaga, kel on võimalus sügisel seda laata külastada, siis kindlasti tasub. See on isemoodi teema, selles on miskit kaootilist siirust.


Anna vitsutas laada jõhvikaid nagu kõva tuus ökomutt.


Lastetuba

Viimasel ajal on maja viimistlemine tahaplaanile jäänud. Nagu tüüpiliselt maainimestel kestab ka meil remont vähemalt kümme aastat. Anna sünd ei pannud ka veel jõuliselt liigutama, sest Anna sai endale ajaloolise võrevoodi ning asjade vahel ongi mõnus ja vahva kasvada.

Aga nüüd on selline lugu, et kevadel veel enne, kui sünnivad kitsetalled, tuleb meile lastetuppa üks tegelane juurde.

Aga ka Annal on ruumi mängimiseks juurde vaja ning nende kõigi põhjuste mõjul otsustasime koos heade abilistega lastetoa möödunud nädalal korda teha.

Olid meil siin siis erinevad tiimid ja aktsioonid - ehitustiim ja tirimise-tassimisetiim ja lapsehoidmistiim ja kamandamistiim ja läbi-tuisu-Antslast-lauamaterjali toomise tiim jne.





Aga ütleme nii, et sai üks sein linaviltplaadiga soojendatud ja laudisega üle löödud ja ära värvitud ning laudise tagant sai ka elekter tuppa paika ning asjadest sai loodud tuppa kord ning kõvasti sai ruumi juurde.




Loomulikult on tööd veel palju, aga see on juba väga suur edasiminek. Endalegi tundub, et (vähemalt üks tuba) on nüüd juba täitsa ilus. Selles võrevoodis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi ja see teine tulevane võrevoodi oli tegelikult minu vanavanaema Mamma vanaduse säng. Nüüd teeb tisler Ants Valgast sellele voodile ilusad samasugused lapseääred ja voila vast nii saabki toas olema kaks kena lastevoodit.


Ütleme nii, et plaane on, peaasi, et aega ja raha ka oleks, aga eks võtame rahulikult. Elu on oma õnn, mida teistega koos lood. Mürame edasi!

Lisa kommentaar

Email again: